OSS-i juures aetakse kaks piiri väga sageli segamini. Üks on Eesti tavapärane käibemaksukohustuslasena registreerimise piir 40 000 eurot, millest räägib EMTA KMKR juhend. Teine on ELi piiriülese B2C käibe 10 000 euro piir, mis määrab, millal pead hakkama arvestama tarbimisriigi käibemaksu ja otsustama, kas kasutad OSS-i või mõnda teist lahendust.
Minu kogemuses ei teki segadus mitte seadusest, vaid müügiaruannetest. Kui veebipood ei erista riigiti B2C müüke, hakatakse piiri hindama umbkaudu. See on halb koht kokkuhoiuks, sest vale arvestus tähendab hiljem nii parandusi kui ka ebameeldivaid küsimusi. Omaniku jaoks ei ole siin kõige olulisem mitte reegli sõnastus, vaid see, kas ta suudab kuu lõpus kiiresti öelda, milline osa müügist oli piiriülene B2C ja milline mitte.
Mis tavaliselt läheb piiri arvestusse
10 000 euro piir puudutab piiriülest B2C kaugmüüki ELi sees ja teatud B2C teenuseid, mille käibe tekkimise koht on tarbija liikmesriigis. Väike veebipood näeb seda kõige sagedamini kaupade puhul: Eesti ettevõte müüb kauba lõpptarbijale teises ELi riigis ning kaup saadetakse üle piiri.
Kui sinu ärimudel on valdavalt oma veebipoe põhine, tasub riigipõhine müügiaruanne panna jooksma juba enne piiri lähenemist. Siis ei pea kvartali lõpus käsitsi otsustama, millised tehingud piiri hulka kuulusid.
- ELi piiriülene B2C kaupade kaugmüük.
- Teatud B2C teenused, mille tarbimiskoht on teises liikmesriigis.
- Müügid, kus ostja ei ole käibemaksukohustuslane.
- Tehingud, mida tuleb maksustada tarbija asukohariigis.
Oluline on, et vaatad just neid müüke, mitte kogu ettevõtte käivet kokku.
Mida ei maksa sinna automaatselt lisada
Piiri hindamisel lähevad omanikud kõige sagedamini valesse kohta siis, kui liidavad juurde kogu B2B müügi või Eesti-sisese käibe. Sama viga tekib siis, kui mõni platvormi kaudu tehtud tehing peaks käibemaksu mõttes liikuma teise loogikaga, kuid see on aruannetes jäetud eristamata.
- Eesti-sisene käive ei kuulu siia automaatselt.
- Tavaline ühendusesisene B2B müük ei kuulu siia automaatselt.
- Kohalik müük välislaost samas riigis tuleb hinnata eraldi, mitte liita pimesi piiri hulka.
- Tehinguid, mille puhul platvorm on ise vastutav käibemaksu eest, ei tohi vaadata ilma loogikat kontrollimata.
Piiri õige arvestus algab seega mitte summast, vaid tehingu liigi korrektsest märgistusest.
Miks ei tasu oodata viimase euroni
Väike ettevõte kipub mõtlema nii: jälgin piiri ja reageerin siis, kui see on ületatud. Praktikas on see liiga hiline. Kui sa hakkad mudelit korrigeerima alles siis, kui piir on juba selja taga, tuleb sageli tagantjärele üle vaadata käibemaksumäärad, aruanded ja mõnikord ka registreerimise ajastus. Lisaks soovitame: OSS Eestis.
- Jälgi piiri jooksvalt alates aasta algusest.
- Pane sisemine hoiatus tööle enne täispiiri ületamist.
- Vaata samal ajal üle sihtriikide määrad ja aruanded.
- Veendu, et müügiandmed jõuavad raamatupidamisse õigete tunnustega.
Hea protsess tähendab, et piir ei taba sind üllatusena.
Kuidas ma soovitan väiksel e-kaubandusel piiri jälgida
Väike e-kaubandus ei vaja kohe keerulist juhtimistööriista. Piisab sellest, kui sul on kord kuus selge aruanne ELi B2C müügi kohta ja vastutaja, kes vaatab piiri ning muudatused üle. Kui müük toimub mitmes kanalis, peab sama inimene nägema tervikpilti, mitte ainult ühe platvormi numbreid. Lisaks soovitame: IOSS Eestis.
Kui sul on tunne, et 10 000 euro piiri arvestus on praegu pigem oletus kui kontrollitud number, tasub see enne järgmise kvartali lõppu korda teha. Vajadusel saame koos üle vaadata, millised tehingud piiri hulka kuuluvad ja millal on mõistlik minna edasi OSS-i kasutamisega. Võta ühendust.
Minu praktikas ei tee ettevõtjad viga mitte seetõttu, et nad ei teaks 10 000 euro piiri olemasolust, vaid seetõttu, et nad ei näe aruannetest piisavalt kiiresti, millised müügid selle piiri poole liiguvad. Seotud teema: OSS ja e-kaubanduse käibemaks.