Ettevõte lõpetab detsembris neli kliendile lubatud analüüsi, kuid saadab koondarve alles jaanuaris. Kas kogu müügitulu kuulub uude aastasse? Kui leping kestab üle bilansipäeva, ei anna arve kuupäev üksi vastust. Esmalt tuleb kindlaks teha, kui suur osa teenusest oli aruandekuupäevaks tehtud ja kas seda saab usaldusväärselt mõõta.
Mina olen Dmitri Schmidt AccResist. Vaatame fikseeritud hinnaga teenuselepingut, mille kümme tulemit on kokkuleppe järgi võrdse väärtusega. Arvutame 31. detsembri tulu ja selgitame, millist tõendit selle juurde hoida. Näide puudutab 2026. aasta kalendriaastaga majandusaastat; muu majandusaasta korral kasuta tegelikku bilansipäeva (§ 13). Määruse § 2 lõige 9 järgi rakendub uus RTJ 10 redaktsioon alles 2027. aastal või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Käibemaksu käsitlus sõltub eraldi tehingu asjaoludest.
Esmalt kontrolli, kas tulemust saab hinnata
RTJ 10 punkt 22 lubab teenuse tulu kajastada valmidusastme järgi siis, kui tasu, laekumise tõenäosus, valmidusaste ning tehtud ja veel vajalikud kulud on usaldusväärselt hinnatavad. Leping ja projektipõhine arvestus aitavad neid eeldusi tõendada.
Kui lõpptulemust ei saa usaldusväärselt prognoosida, kehtib RTJ 10 punktis 27 piiratud käsitlus: tulu võib kajastada vaid tõenäoliselt hüvitatavate tehtud kulude ulatuses. Kahjumliku lepingu korral tuleb vaadata ka punktide 29–30 kohest kahjumi kajastamist.
Arvuta tulu nelja üle antud tööosa järgi
Näites on lepingu hind 10 000 eurot ilma võimaliku käibemaksuta. Leping näeb ette kümme sama väärtusega analüüsi; kliendile on 31. detsembriks üle antud neli. Tööde ülevaatus näitab seega 4 ÷ 10 = 40% valmidusastet. Aasta lõpuks teenitud tulu on 10 000 × 40% = 4 000 eurot.
RTJ 10 punkt 33 lubab valmidusastet mõõta näiteks tööde ülevaatuse või teenuse kvantitatiivse osa alusel. Võrdsete osade eeldus peab olema lepingust ja üleandmise tõenditest nähtav; kui osade väärtused erinevad, ei sobi lihtne 4/10 arvutus.
Kajasta teenitud tulu enne jaanuari arvet
Raamatupidamise seaduse § 5 lõiked 2–3 seovad tekkepõhise arvestuse tehingu toimumisega, mitte raha laekumisega. Kui 31. detsembriks pole veel arvet väljastatud, on näidiskanne: deebet viitlaekumine või nõue 4 000 eurot, kreedit teenuse müügitulu 4 000 eurot.
Jaanuaris väljastatud arve ja hilisem laekumine tuleb selle nõudega siduda, et sama 4 000 eurot ei läheks teist korda müügituluks. Kande aluseks säilita leping, üle antud tööde loetelu ja valmidusastme arvutus. Arve ning käibemaksu ajastus vajavad eraldi kontrolli.
Millal see näide ei sobi
Kui teenus on üks jagamatu lõpptulemus, ei pruugi neli vahepealset tegevust tähendada 40% valmidust. Samuti ei võrdu ettemaks või väljastatud arve automaatselt teenitud müügituluga: RTJ 10 punkt 34 näeb arvestusliku tulu ja arvete vahe kajastamist nõude või kohustisena.
Vaata projekti seis bilansipäeval uuesti üle. Kui prognoositud kulud ületavad lepingutulu, ei tohi oodatavat kahjumit lükata järgmisse aastasse üksnes arve kuupäeva tõttu.
Hoia bilansipäeva juures alles mitte ainult arve plaan, vaid ka kliendile üle antud tööde loetelu. Siis saab 40% hinnangut hiljem kontrollida.
Selle lepingu kümnest võrdsest tulemist oli neli 31. detsembriks valmis: 4 000 eurot kuulub lõppeva aasta müügitulusse, kui RTJ 10 eeldused on täidetud. Jaanuari arve ei asenda valmidusastme hindamist.
Kui teenuseleping ulatub üle bilansipäeva, küsi AccResilt abi tulu ja nõude põhjendatud kajastamisel.