Ettevõte tasub juulis korraga terve aasta kindlustuse eest. Pangast läheb välja 1200 eurot, kuid detsembris ei ole pool kindlustusperioodist veel alanud. Kui kogu summa jääb juuli kuluks, näitab 2026. aasta kasumiaruanne selles lihtsas näites 600 euro võrra liiga suurt kulu. Samal ajal puudub bilansis järgmise aasta kasutamata teenuse eest tehtud ettemakse.
Olen Dmitri Schmidt, AccResi juht. Näitan ühe 12-kuulise ettevõtlusega seotud lepingu abil, kuidas kontrollida arve perioodi, teha igakuine kanne ja siduda aasta lõpu saldo lepinguga. Näide käsitleb ainult raamatupidamislikku ajastust; see ei määra käibemaksu, tulumaksu ega kindlustustoote erireegleid. Kui leping algab keset kuud või lõpeb ennetähtaegselt, tuleb arvutus tegelike tingimustega kohandada.
Vaata makse asemel teenuse perioodi
Raamatupidamise seaduse § 5 lõiked 2–3 kirjeldavad tekkepõhist arvestust: tehingut ei määratle üksnes raha väljamakse. Aruande koostamisel tehakse vajaduse korral korrigeerimiskanded, et perioodi kulud oleksid õiged. § 16 punkt 6 seob kulu perioodiga, mil tekib sellega seotud tulu. Lepingu järgi katab meie näite kindlustus ettevõtte tegevust 1.07.2026–30.06.2027.
Kontrolli arve kõrval poliisi või lepingut: algus, lõpp, kaetav teenus ja võimalik lõpetamis- või tagasimaksetingimus. Maksetähtaeg ega arve kuupäev üksi ei ütle, mitu kuud on bilansipäevaks kasutatud. Eeldame näites, et teenus kulub ajas ühtlaselt, iga kuu on täis kuu ning 1200 eurot on summa, mida selles näites raamatupidamises jaotatakse.
Jaga 1200 eurot kaheteistkümne kuu peale
Näite kuumäär on 1200 ÷ 12 = 100 eurot. Makse tegemisel kajasta 1200 eurot ettemaksuna ja vähenda pangakontot 1200 euro võrra. Iga täis teenusekuu lõpus vähenda ettemaksu 100 euro võrra ja kajasta 100 eurot kuluna. See on näitlik kontode loogika, mitte kohustuslik kontonumber või universaalne kanne kõigile lepingutele.
Juulist detsembrini on kuus kuud: 6 × 100 = 600 eurot 2026. aasta kulu. Jaanuarist juunini jääb samuti 600 eurot 2027. aasta kuluks. Kui lepingus on ebaühtlane teenuse maht või eraldi ühekordne tasu, ei pruugi võrdne kuujaotus kajastada tegelikku tehingut.
Võrdle 31. detsembri jääki lepinguga
31.12.2026 peab näite ettemaksu jääk olema 1200 − 600 = 600 eurot. Võrdle pearaamatu saldot lepingu lõpukuupäeva ja jaanuarist juunini kasutamata kuue kuuga. Kui programmis on kogu 1200 eurot juba kulusse kantud, tuleb aruandeperioodi jaoks korrigeerida 600 eurot ettemaksuks; ära tee lisaks uut 600-eurost makset.
Raamatupidamise seaduse §§ 4 ja 6 nõuavad tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist. Hoia arve, leping, maksetõend ning 12 kuu jaotustabel koos. Kui lepingut muudetakse, tühistatakse või hüvitatakse osaliselt, arvuta jääk uuesti lepingu alusel, mitte vana automaatgraafiku järgi.
Ära sega kuluperioodi maksureeglitega
See arvestus vastab küsimusele, millises kuus teenuse kulu raamatupidamises kajastub. See ei otsusta iseenesest, kas ost on ettevõtlusega seotud, kas sisendkäibemaksu saab maha arvata või kuidas konkreetset kindlustust maksustatakse. Need küsimused vajavad tehingu ja selle maksudokumentide eraldi kontrolli.
§ 16 punkt 4 lubab väheolulisi objekte kajastada lihtsustatud viisil. Seetõttu ei ole iga väike ettemaks tingimata väärt 12 eraldi käsikannet; ettevõtte järjepidev arvestuspõhimõte ja mõju aruandele määravad praktilise töövõtte. Meie 1200-eurone näide eeldab, et summa on selle ettevõtte jaoks piisavalt oluline, et kuude lõikes jaotada.
Panen jaotustabelisse alati lepingu tegeliku algus- ja lõppkuupäeva. Arve kirjeldus „aastamaks” ei tõenda üksi, et teenus algab arve kuupäeval.
Aasta ette tasutud teenuse puhul kontrolli kõigepealt katteperioodi. Näites kulub 1200 eurost kuue 2026. aasta kuu jooksul 600 eurot; ülejäänud 600 eurot jääb bilansis järgmise aasta teenuse ettemaksuks. Kuu lõpu kanded ja aasta lõpu saldo peavad tulema samast lepingust ning jaotustabelist.
Kui ettemaksude saldod ei klapi lepingutega, võta AccResiga ühendust. Aitame korrastada kuudevahelised kanded enne aastaaruannet.