ELi kauba ost Eestisse: käibemaks ja KMD arvutusnäide

Lühivastus: Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab teise liikmesriigi maksukohustuslaselt kaupa, mis tuuakse Eestisse, kajastab ta tavaliselt ühendusesisese soetuse Eesti KMD-l. Näite 1350 euro suuruselt maksustatavalt väärtuselt on 24% käibemaks 324 eurot; täieliku mahaarvamisõiguse korral on sama 324 eurot sisendkäibemaks.

Saksa tarnija saadab Eesti ettevõttele kaupa. Arvel Eesti käibemaksu ei ole, aga see ei tähenda, et ostu võiks KMD-st välja jätta. ELi kauba ost Eestisse võib tekitada ostjale käibemaksukohustuse, kui kaup liigub teisest liikmesriigist siia ja pooled vastavad ühendusesisese soetuse tingimustele. Arve, veodokument ja kasutusotstarve määravad, kuidas tehing arvestusse jõuab. Siin näitan ühe ostu puhul konkreetseid KMD lahtreid ning eristan tavalist ja piiratud käibemaksukohustust.

Olen Dmitri Schmidt, sertifitseeritud raamatupidaja ja AccResi juht. Minu enam kui 15 aasta pikkuse Eesti raamatupidamiskogemuse põhjal on kõige kasulikum alustada kauba tegelikust liikumisest, mitte arvel olevast käibemaksureast. Allpool toodud summad on selgitav näide. Teenustele, kolmnurktehingutele, paigaldatavale kaubale ja kaupade erimääradele võivad kehtida teised reeglid.

Kõigepealt vaata, kust kaup Eestisse saabub

EMTA selgituse järgi on tüüpiline ühendusesisene soetus teise liikmesriigi maksukohustuslaselt ostetud kaup, mis toimetatakse sellest riigist Eestisse. Kontrolli müüja ja ostja andmeid, tellimust, arvet ning veotõendit. Ainuüksi müüja aadress Saksamaal ei tõenda, et kaup saabus Saksamaalt; kaup võib juba asuda Eestis.

Kui ostetakse teenust, kaup saabub väljaspoolt ELi või kaup paigaldatakse Eestis, ära kopeeri allolevat kaupade soetuse näidet automaatselt. Samuti ei ole ostja tehing sama mis Eesti ettevõtte müük teise liikmesriiki: ostu ei kanta müüja ühendusesisese käibe aruandesse VD.

Praktiline algdokumentide komplekt on tarnija arve, Eesti KMKR number, veodokument või üleandmise tõend ja märge selle kohta, milleks kaupa ettevõttes kasutatakse.

1350 euro suurune ost: millised summad lähevad KMD-le?

Oletame, et käibemaksukohustuslasest Eesti ettevõte ostab Saksamaalt standardmääraga kaupa hinnaga 1250 eurot. Müüja lisab samale arvele Eestisse veo eest 100 eurot. EMTA maksustatava väärtuse juhendi järgi kuulub müüja küsitud veokulu koos kauba hinnaga maksustatavasse väärtusse: 1250 + 100 = 1350 eurot. Näites on Eesti 24% määraga arvestatud käibemaks 324 eurot.

EMTA deklareerimisnäite järgi kantakse 1350 eurot KMD lahtrisse 1 ning informatiivsetesse lahtritesse 6 ja 6.1. Arvestatud 324 eurot läheb lahtrisse 4. Kui kaup on tervikuna maksustatava ettevõtluse tarbeks ja mahaarvamise tingimused on täidetud, läheb 324 eurot ka lahtrisse 5. Selle ostu netomõju tasumisele kuuluvale käibemaksule on siis null, kuigi KMD kirjed ei ole nullid.

KMD lahterSelle näite summaMida näitab
11350 eurot24% määraga soetuse maksustatav väärtus
4324 eurotOstjalt arvestatav Eesti käibemaks
5324 eurotLubatud sisendkäibemaks, kui mahaarvamine on täielik
6 ja 6.11350 eurotELi kauba soetuse informatiivne väärtus

Lahter 6 sisaldab ka teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenuseid; lahter 6.1 eristab kaupa. Ära liida selle sama ostu väärtust nende kahe lahtri tõttu käibesse kaks korda.

Kui arvel on Saksa käibemaks, küsi parandust

Välisriigi käibemaksuga arve ei vabasta Eesti ostjat automaatselt siin soetuse deklareerimisest. EMTA juhendi järgi ei kuulu välisriigi käibemaks Eesti soetuse maksustatavasse väärtusse. Kui kaup liikus tegelikult Eestisse ja ostja andis müüjale oma KMKR numbri, küsi tarnijalt korrektset arvet ja välisriigis tasutud käibemaksu tagastamist müüja kaudu.

Ära pane Saksa käibemaksu Eesti KMD lahtrisse 5 kui Eesti sisendkäibemaksu ega tasaarvesta seda siin arvestatud 324 euroga. Säilita algne ja parandatud arve ning kauba liikumise tõend; mõne erijuhtumi puhul tuleb maksukoht eraldi läbi analüüsida.

KMD periood sõltub ühendusesisese soetuse tekkimise ajast, mitte lihtsalt panga maksepäevast. EMTA selgitab arve kuupäeva ja järgmise kuu 15. päeva reeglit.

Käibemaksuta ettevõttel on eraldi 10 000 euro piir

Ettevõtte puhul, kes ei ole tavaline käibemaksukohustuslane, kontrolli EMTA piiratud maksukohustuse reeglit. Tavaliste ELi kaupade soetuse 10 000 euro piir arvestatakse kalendriaasta algusest. Näiteks 9000 euro senistele ostudele järgnev 3000 euro ost viib summa 12 000 euroni; kohustus võib tekkida piiri ületanud tehingust. Aktsiisikaubale ja uuele transpordivahendile kehtivad erandid.

Piiratud maksukohustuslane arvestab soetuselt Eesti käibemaksu, kuid tal ei ole tavapärast sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kui 3000 euro ostule kohaldub 24% määr, on näites 720 eurot tasumisele kuuluv maks, mitte samaaegne sisendkäibemaksu nulliv kanne. See ei ole ettevõtte 40 000 euro suurune Eesti müügikäibe registreerimispiir.

Kui ettevõte on juba piiratud maksukohustuslane välisteenuste tõttu, kontrolli enne kauba tellimist KMKR numbri kasutamise ja kauba soetuse erireegleid. Müüjale antud number võib muuta kohustust enne 10 000 euro piiri.

Seo arve, vedu ja deklaratsioon sama tehinguga

EMTA deklareerimisjuhend seob ühendusesisese soetuse kuu arve väljastamisega, kui arve tuleb enne kauba lähetamisele järgneva kuu 15. kuupäeva; muul juhul tekib soetus sellel 15. kuupäeval. Kontrolli lähetamise ja arve kuupäeva, mitte ainult kauba saabumise või makse aega. KMD ja tasumisele kuuluv maks tuleb üldjuhul esitada järgmise kuu 20. kuupäevaks.

Tee kuu lõpus ostu ja veodokumendi vahele üks selge vastavus ning vaata kehtivalt KMD vormilt lahtrite tähendused üle. Ostja ei esita üksnes selle ostu tõttu VD aruannet: VD puudutab üldjuhul ühendusesisest müüki. Kui ettevõttel on samal kuul muud VD-s kajastatavad tehingud, hinnatakse neid eraldi.

Arvuta lahtri 5 mahaarvamine tegeliku kasutuse järgi. Osaliselt maksuvaba tegevuse või eraotstarbe korral ei ole näite 324 euro täielik mahaarvamine automaatne.

Dmitri Schmidti praktiline tähelepanek:

Kui tarnija arvel on välisriigi käibemaks, kontrollin esmalt kauba liikumist ja ostja KMKR numbri kasutamist. Arverea automaatne import ei asenda otsust, millises riigis soetus maksustatakse.

ELi kauba ostu puhul alustatakse teekonnast, arvestatakse maksustatav väärtus ja alles siis täidetakse KMD. Tavalise käibemaksukohustuslase 1350 euro näites ilmuvad nii 324 euro arvestatud käibemaks kui ka võimaliku mahaarvamise sama summa. Piiratud maksukohustuslase puhul võib maks jääda päriselt tasuda. Välisriigi käibemaksuga arve tuleb lahendada eraldi.

Kui ostad regulaarselt kaupa teistest ELi riikidest, saada üks näidisarve, veodokument ja oma käibemaksustaatus AccResi kontaktivormi kaudu. Aitame seada sisse õige KMD käsitluse enne järgmist deklaratsiooni.

Allikad selles juhendis

Korduma kippuvad küsimused

Kas ilma Eesti käibemaksuta arve jääb KMD-st välja?

Ei. Kui tehing on Eestis maksustatav ühendusesisene soetus, arvutab ja deklareerib Eesti ostja käibemaksu ise.

Kas ELi kauba ost kajastub VD aruandes?

Üksnes ostu tõttu mitte. Ostja kajastab soetuse KMD-l; VD on ühendusesisese müügi aruanne.

Kas välisriigi käibemaksu võib Eesti sisendkäibemaksuna maha arvata?

Ei. Välisriigi käibemaks ei lähe Eesti KMD lahtrisse 5. Küsi vajaduse korral müüjalt parandatud arve.

Kas 10 000 euro piir kehtib ka tavalisel käibemaksukohustuslasel?

Ei. See on piiratud maksukohustusega seotud reegel ettevõttele, kes ei ole tavaline käibemaksukohustuslane; ka erandid tuleb üle vaadata.