Negatiivne või väga madal omakapital on iduettevõtete ja nõrga aasta järel tavapärane olukord. See ei ole lihtsalt punane number bilansis: omakapital mõjutab dividendide otsustamist, panga usaldust ning seda, milliseid selgitusi teil võib majandusaasta aruandes vaja minna.
Allpool on praktiline tegevusplaan: esmalt kinnita, et numbrid on õiged, seejärel leia põhjus ning vali seaduslik lahendus ja kajasta see arusaadavalt.
Praktilises töös tasub enne esitamist kontrollida Äriseadustik (ÄS) ja Raamatupidamise seadus (RPS).
Alusta sellest, et numbrid on õiged
Enne kui hakkad omakapitali “ravima”, kontrolli, et probleem ei oleks raamatupidamisviga:
- panga sobitamine bilansi kuupäevaga (31.12 või majandusaasta lõpp);
- osanikulaenude ja muude seotud osapoolte arvelduste sobitamine;
- osaniku tasutud kulude korrektne klassifitseerimine (kas isiklikke kulusid pole ettevõtte kuludes);
- ettemaksed ja tekkepõhised arvestused on suletud (kontod ei ole “ripakil”).
Väga tihti tekib “miinus” paari vea tõttu: valesti klassifitseeritud laen või suletud/avatud kohustused, mis jäid korrastamata.
Põhjuse diagnoos (lühidalt ja praktiliselt)
Omakapital muutub probleemseks tavaliselt seetõttu, et:
- kahjumid on kogunenud;
- olid suured ühekordsed kulud (arendus, turundus, laienemine);
- laenud või osaniku arveldused on valesti kajastatud;
- isiklikud kulud on kantud ettevõtte kuludesse;
- nõuded on maha kantud / tehtud eraldisi.
Hoia loogika lihtne: esmalt põhjus → siis sobiv taastamise viis.
Omakapitali taastamise võimalused (juhtumipõhiselt)
Kasumlikkus ja kulude kontroll
Kõige “puhtam” tee: minna kasumisse ja jätta kasum jaotamata.
Osaniku sissemakse
Omakapitali saab tugevdada osaniku sissemaksega (vorm sõltub olukorrast ja juriidilisest struktuurist). Oluline on see korrektselt vormistada ja raamatupidamises õigesti kajastada.
Laenude ümberkorraldamine
Kui laen “surub” bilanssi, muudetakse vahel tingimusi või struktuuri nii, et aruanne kajastaks majanduslikku reaalsust — seaduse ja dokumentide raamides.
Osakapitali muudatused
Mõnel juhul kasutatakse osakapitali muutmist (suurendamine/vähendamine) — see on juriidiline protseduur ja vajab planeerimist.
“Kosmeetika” ilma dokumentideta (lihtsalt ridade ümbertõstmine) on halb idee. See tuleb tavaliselt välja audiitis või panga kontrollis.
Mida mitte teha
- otsustada dividende “raha välja võtmiseks”, kui omakapital on probleemne;
- segada isiklikke kulusid ja ettevõtte kulusid;
- jätta osanikulaenud ilma lepingute ja tingimusteta.
Mida aruandes kirjutada (kui omakapital on madal)
Kui selgitus on vajalik, piisab lühidalt: põhjus (kahjumid/investeeringud) ja taastamise plaan. Avatud selgitus näeb palju parem välja kui vaikus.
Kontrollnimekiri
- Pank ja osanikulaenud on sobitatud.
- Negatiivse omakapitali põhjus on selge.
- Taastamise viis on valitud ja dokumendid olemas.
- Dividende ei otsustata enne, kui omakapital on korras.
- Plaan on vajadusel lisades/tegevusaruandes kirjas.
Loe lisaks blog.accres.eu-st
- Majandusaasta aruande audit/ülevaatus: piirid ja ettevalmistus
- Majandusaasta aruande struktuur ja kontrollnimekiri
Kuidas saame aidata
Kui soovite selle kiiresti korda teha ja vältida kordusesitamist: kontrollime numbrid üle, aitame aruande e‑Äriregistris koostada, nõustame dokumentidega ja viime esitamiseni. Võtke meiega ühendust.
Seos juhatuse kohustuste ja osanike otsustega
Kui omakapital “vajub”, on oluline mitte ainult majanduslikult aru saada, vaid ka juhtimisotsused korrektselt vormistada:
- fikseerida osanike otsuses, et olukord on läbi vaadatud;
- määrata tegevusplaan (sissemakse, ümberkorraldus, kulude vähendamine);
- vajadusel muuta väljamaksete strateegiat (dividende ei maksta enne taastamist).
Isegi kui seadus ei nõua “mitmeköitelist seletuskirja”, küsib pank või investor tihti: “mida te negatiivse omakapitaliga ette võtate?”. Parim vastus on: “meil on plaan ja dokumendid”.
Omakapital alla osakapitali: mida kontrollida
OÜ-de puhul on eriti tundlik olukord, kui omakapital langeb alla osakapitali. Sel juhul:
- väldi väljamakseid, mis omakapitali veel halvendavad;
- veendu, et osanikulaenud ja osaniku kulud on õigesti kajastatud;
- hinda, kas on vaja sissemakset või juriidilisi muudatusi.
Milliseid dokumente tavaliselt vaja läheb (et taastamine oleks “seaduslik”)
- osaniku(te) otsus valitud variandi kohta (sissemakse / osakapitali muudatus / plaan);
- laenuleping või tingimuste muudatus (kui kohaldub);
- pangadokumendid rahaliikumise kohta;
- korrektsed kanded ja selgitused lisades (lisad).
Kuidas see mõjutab majandusaasta aruannet
- Lisad: laenude ja oluliste bilansiridade avalikustamine muutub praktikas pea alati vajalikuks.
- Tegevusaruanne: ka mikroettevõtte puhul on vahel mõistlik (või juhtumipõhiselt vajalik) anda lühike selgitus põhjuse ja plaani kohta.
- Avalik mulje: selge selgitusega aruanne vähendab kahtlust, eriti pankade jaoks.
30 päeva mini-plaan (kui omakapital on negatiivne)
Nädal 1: panga/laenude sobitamine, kohustuste inventuur.
Nädal 2: raamatupidamise parandused, dokumentide kogumine.
Nädal 3: taastamise vahendi valik ja osanike otsuse ettevalmistus.
Nädal 4: kajastamine raamatupidamises + aruanne ja lisad.
Ära aja segamini laenu ja sissemakset (levinud viga)
- Laen = ettevõtte kohustus raha tagasi maksta (bilansis kohustus).
- Sissemakse/kapitaliseerimine = omakapitali tugevdamine (teine loogika ja dokumendid).
Vale klassifitseerimine halvendab aruannet: kas “paisutad” kohustusi või tekitad küsimusi omakapitali allika kohta.
Levinud vead
- bilansiridade ümbertõstmine ilma dokumentideta;
- laenutingimuste avalikustamata jätmine lisades;
- dividendide planeerimine nõrga omakapitali korral;
- sobitamata jätmine — ja “ravitakse” valet põhjust.
FAQ
Kas negatiivset omakapitali saab “parandada” lihtsalt raha ettevõtte kontole kandes?
Ainult siis, kui see on korrektselt vormistatud (sissemakse või laen) ja raamatupidamises õigesti kajastatud koos dokumentidega.
Miks pank omakapitali nii palju vaatab?
Omakapital näitab ettevõtte vastupidavust ja võimet kohustusi katta. Negatiivne omakapital vajab selgitust ja tegevusplaani. Vaata ka: osanikulaen.