Ettevõtte kategooria (mikro/väike/keskmine/suur) mõjutab otseselt majandusaasta aruande mahtu: millised vormid on e‑Äriregistris saadaval, kui palju lisasid (aruande märkusi) tuleb avalikustada, kas tegevusaruanne on vajalik ning kui tähelepanelikult võivad aruannet vaadata audiitorid, pank või partnerid.
Kõige kallim viga on valida kategooria “harjumusest” ja seejärel aruannet uuesti esitada või partnerile selgitada, miks aruanne paistab liiga “tühi”.
Praktilises töös tasub enne esitamist kontrollida Raamatupidamise seadus (RPS) ja Äriseadustik (ÄS).
Allpool on lühike algoritm, mille järgi ma praktikas kategooriat määran ja saan kohe aru, kui mahukas avalikustamine aruandes olema peab.
Kuidas kategooriat määrata: “2 kolmest” reegel
Eestis määratakse kategooria aruandeaasta kolme näitaja põhjal. Loogika on lihtne: kui 2 kolmest piirmäärast ei ole ületatud, kuulub ettevõte vastavasse kategooriasse.
Näitajad:
- Varad majandusaasta lõpus (bilansi varade summa 31.12 või majandusaasta lõppkuupäeval).
- Tulu/käive aasta jooksul (see on käive, mitte kasum).
- Töötajate keskmine arv aasta jooksul (keskmine, mitte maksimaalne).
Praktiline algoritm:
- Võtke raamatupidamissüsteemist lõplik bilanss ja kasumiaruanne.
- Võtke personalistatistika (või arvutage keskmine töötajate arv).
- Võrrelge näitajaid Raamatupidamise seaduse piirmääradega.
- Majandusaasta aruannet e‑Äriregistris luues valige kategooria.
Kuidas kiiresti arvutada töötajate keskmine arv
Väikese ettevõtte puhul on kõige praktilisem nii:
- Võtke töötajate arv kuude kaupa (või iga kuu lõpu seisuga).
- Liitke 12 väärtust ja jagage 12-ga.
Kui on osalise koormusega lepingud (0,5; 0,25), võib arvestada täistööaja ekvivalendina (FTE) — kui nii on teie sisemine statistika. Oluline on, et meetod oleks:
- aastast aastasse järjepidev;
- arusaadav;
- vajadusel dokumentaalselt tõendatav.
Salvestage “Majandusaasta aruanne 20XX” kausta lühike märkus, kuidas arvutasite töötajate keskmise arvu, ja algandmed. See hoiab aega kokku, kui küsimus tekib aasta pärast.
Mida majandusaasta aruandes muudab ettevõtte kategooria
Mikro/väike (tihti “lühendatud aruanne”) saavad tavaliselt esitada:
- bilansi ja kasumiaruande;
- lühema lisade osa.
Aga “lühendatud” ei tähenda “mitte midagi”. Kui bilansis on laenud, põhivara või oluline võlgnevus, tuleb see korrektselt avalikustada ja selgitada.
Keskmine/suur eeldavad tavaliselt:
- rohkem avalikustamisi lisades;
- mõnikord täiendavaid aruandeid/osasid;
- suuremat tõenäosust auditiks või ülevaatuseks ning seotud dokumente.
Praktikas mõjutab kategooria:
- mitu jaotist e‑Äriregistris avaneb;
- millised väljad lisades muutuvad kohustuslikuks;
- kui “sügavalt” tuleb numbreid selgitada (näiteks laenud, seotud osapooled jne).
Kahe aasta reegel ja “piiripealsed” juhtumid
Paljudel ettevõtetel “hüppavad” näitajad: ühel aastal käive tõuseb järsult, järgmisel normaliseerub. Seadus arvestab stabiilsuse põhimõtet, kuid majandusaasta aruannet esitades peate ikkagi valima kategooria, mis vastab faktidele ja nõuetele.
Praktiline lähenemine:
- Kui näitajad selgelt mahuvad kategooriasse, valige see.
- Kui olete piiri peal ja eeldate, et audiitor või pank vaatab eriti tähelepanelikult, valige kõrgem kategooria. See on juriidiliselt turvalisem ja partneritele usaldusväärsem.
- Kui soovite teadlikult rohkem avalikustada (näiteks investorile), võib samuti valida kõrgema kategooria.
Kuidas valida kategooria e‑Äriregistris ilma üllatusteta
- Looge aruande mustand ja valige kategooria.
- Vaadake, millised vormid avanesid (põhiaruanded, lisad, täiendavad dokumendid).
- Kui näete, et vormidest jääb tegelikkuse jaoks “väheks” (palju tehinguid, aga vaikimisi avalikustamine minimaalne), vaadake üle kategooria või lisade käsitlus.
- Kirjutage töökausta, mis kategooria valisite ja miks (piisab ühest lõigust).
Tüüpilised vead (ja kuidas neid vältida)
- Aetakse segi käive ja kasum. Käive/tulu ei ole lõpptulemus.
- Võetakse maksimaalne töötajate arv. Vaja on keskmist töötajate arvu.
- Valitakse kategooria “et vähem kirjutada”. Siis näeb aruanne kahtlaselt tühi välja.
- Olulisi bilansikirjeid ei selgitata lisades. See on sage parandamise põhjus.
Mini kontrollnimekiri (et mitte eksida)
- Varad majandusaasta lõpus on arvutatud.
- Käive/tulu aasta jooksul on arvutatud.
- Keskmine töötajate arv on arvutatud ja arvutus on salvestatud.
- Piirmäärad on seadusest üle kontrollitud.
- Kategooria on e‑Äriregistris valitud ja avanenud vormid on üle vaadatud.
- Lisad selgitavad olulisi bilansikirjeid.
Kuidas saame aidata
Kui soovite selle teema kiiresti ja ilma ümber-esitamiseta ära lahendada: kontrollime numbrid, valmistame ette ja sisestame aruande e‑Äriregistris, anname nõu dokumentide osas ning viime protsessi esitamiseni. Võtke ühendust.
Vaata ka blog.accres.eu
Praktiline boonus: kui pank küsib “miks te olete mikro/väike”, peaks teil olema kolm kinnitust: bilanss (varad), kasumiaruanne (käive) ja töötajate keskmise arvu arvutus. See võtab 2 minutit, kui olete arvutused varem salvestanud — ja tunde, kui peate hiljem otsima kirjadest ja vestlustest.
FAQ
Kas võib vabatahtlikult valida kõrgema kategooria?
Jah. See on üsna tavaline (näiteks kui pank või investor eeldab detailsemat avalikustamist).
Kui oleme mikro, kas lisad võib üldse vahele jätta?
Ei. Ka mikroettevõtja puhul on RPSi järgi kohustuslik miinimum lisasid ning kohustuslikud väljad sõltuvad kategooriast ja aruande vormist. Kui miski ei kohaldu, märgi see — aga ära jäta olulisi asju selgitamata.
Mis on olulisem: täpne kategooria või aruanne, mida on lihtne mõista?
Mõlemad. Kategooria peab olema korrektne ning majandusaasta aruanne peaks numbreid arusaadavalt selgitama.